Kiirussõit Sõrve sääre tipus

Kiirussõit – viimati La Franquis, Lõuna Prantsusmaal, kus GPS näitas esimese numbrina seda maagilist seitset, 70,88km/h. Nüüd, terve suvi hiljem, on tuul ja on sobiv suund ja on võistlus. Sel korral Saaremaal, maagilises Sõrve sääre laguunis.dsc_0146

Muidu on üsna tavapärane, et Eestis speedis on õrnema soo esindajaid üks(mina) harva kaks, kuid sel korral oli meid KOLM. Paari suvega, mis ma rohkem välismaal võistlemas olen käinud, on meile juurde tekkinud nii mõnigi tore ja tubli uus (nais)võistleja, kes isegi Saaremaa kõige kaugemasse otsa ennast mõõduvõtule kohale veab. Lahe

Slalli võistluse eelsel reedel olin Põlvas ning ega ma sel nädalalgi kehvem saanud olla, ning olin reedel Tartus, ERMis üritusel.

Küsimus, logistilne peavalu, ehk kuidas pääseda Tartust hommikuse kella 9’se praami peale?

Variant 1 – hakata Tartust kell 5.30 sõitma, saada isaga Virtsus kokku ning ühe autoga üle praamitada. Miinused: meeletu ajakulu, kärutamine pimedas mööda väikesemapoolseid Eestimaa maanteid ning lõpuks oleme kahe autoga ikka virtsus. Plussid : ei ole

Variant 2 – kas Tartust saab äkki lennukiga? Ei saa? Issand need kõik vaesed Saaremaa tudengid Tartus… 5 ja peale tundi bussiloksu…õõ

Variant 3 – aga Tallinnast saab lennukiga! Hurraa. Kell 8 start. Kell 10 Tallinna lennujaamas ja 11.15 Kurssaares sain isaga kokku.

Sõitsime siis Sõrve, majakas, rand, säär: ühelpool murduv lainevaht, teiselpool sile laguun. Väike laps mu sees juba niheles elevuest. Loomulikult ei saanud seda ju välja näidata selles tõsises meeste seltskonnas, aga ma olin elevil.

Rigasime 6,3 Loftsailsi Racing Blade purjed ja 88l manta laua. Oli ka mõttes rigada 7,0, isegi 7,8, sest tuul tundus muudkui langevat, kuid lõpuks ütles mulle Härra Kogemus, et eales pole suurem puri mulle suuremat kiirust toonud, otsi parem see pagi ja siis vajuta gaas põhja.

dsc_03511

Fotode autor on Tõnis Kask

Temperatuur oli 7 sooja kraadi. Ehk siis 7 väga külma ja märga kraadi. Surfi juures on see hea asi, et… KALIPSO, SUSSID, MÜTS. Mu megafäbulous uus Ripcurli kalipso on ennast juba kordi õigustanud, nii soe, nii strech, nii armastusväärne. Vees enam külma ei tundnud, pigem keskendusin pagide otsimisele ja mingi hea taktika välja mõtlemisele. Alguses seda tuult ka liialt ei olnud ning sai ennast hästi soojaks sõita. Lõpu poole aga tulid üksikud tugevamad pagid, mille peale ma sattusin justkui alati sel hetkel, kui ma tagasi stardialale surfasin. Omaette podisesin ka, et tore-tore, jälle olen valel pool. Kuid finally kannatlikkus tasus ära ja sain ühe super hea pagi, kohe peale starti ja siis seal kõige magusamas kiirenduse kohas tuli mulle lisaks selline pagi, et olllallaa. Väheke hirmus hakkas kohe aga istusin hambad ristis trapetsis ja sõitsin juba nii allatuult, et näiv tuul hakkas purje tagasi pressima ja siis mingis superveidras asends püüdsin püsti jääda. Ja jalg jäi aasa kinni. Ah see aasa kinni jääv jalg on mu needus…speed-gif

Kokkuvõttes oli tegemist üliägeda võistlusega. Kaks tundi vees möllamist ja tulemuseks päris hea kiirus selle päeva kohta, 57,24 km/h. See tulemus tagas mulle üldarvestuse 5. koha ning seljataha sai jäetud mõnigi eeskujulik speedihunt. Loomulikult tunnen ma sellise tulemuse üle head meelt ning loodan, et saan olla eeskujuks nii mõnelegi alustavale naisele, et näidata, et kõik on võimalik. Lisaks oli ülihea meel näha pärnakaid Saaremaal ja nii mõnigi nägu oli päris uus. Ma loodan väga, et järgmisel aastal saame taas mõõdule võtta.

screen-shot-2016-10-15-at-18-42-40screen-shot-2016-10-15-at-18-43-38

Siin kaks minu kiiremat otsa GPSi peal välja toodud. Esimene on suhteliselt ideaalne speedi kaar, kus kiirus aina suurenes. Teisel olen millegi pärast arvanud, et ei ole piisavalt hea, võib-olla sai tuul otsa aga pigem näitab see hästi, et iga ots tuleks lõpuni sõita, sest eales ei tea, kas sellest võib tulla see päeva tippmark või mitte. Mitmel korral olen märganud, kuidas kiireimana tundunud ots seda ei ole ning vastupidi, et enesele märkamata olen tulemust parandanud.

Kiirussõit võib tunduda esmapilgul midagi kerget, et mis seal ära ei ole, kuid tegelikult on ka siin võimalik ennast arendada tehniliselt ja ka psühholoogiliselt. Oluline on osata lugeda märke, millal startida, millal loobuda jne. Omamoodi vajab harjutamist ja ehk ka otsimist see turbo nupp, et see viimane vint peale keerata.

Advertisements

Slalli eestikad 10.juuni 2012

 

Sel nädalavahetusel pidasime Pärnus maha slalli eestikad. Eelmise nädalavahetuse kreisisi laine-olusi Kullipesas oodata ei olnud. Oli täiesti uskumatu chop.

Kohale jõudes rigasin 8.6 ja oma tutika 113 Manta, uimeks läks mingi Selecti 41ne, mis ilmselgelt peale essat starti oli liiga pikk. Essa start oli ka kvalifikatsioon, kust 15 esimest läks võitjate finaali. Kui alguses olin kuskil keskel ja pigem eespool, siis essal sirgel pandi must kiirusega mööda.  Vahetsin uime kaldal 39 vastu ja see oli ideaalne.

Kui kvalifikatsioonis oli 8.6 paras siis enne sõite tuul tõusis ja puri oli ilmselgelt üle, mehedki ütlesid, et nendele on sama suurus üle. Kannatasin 3 sõitu, ujutasin purje jne kuni viskas üle ja läksin purje vahetama, millegi pärast oli stardides pikem vahe ja nipa napa sain 7.1 üles ja starti, 7.1 oli parem aga sõit oli endiselt nagu kartulipõllul, eks kõik hoidsid hambad ristis ja kannatasid ning peale 4 sõitu oli paus. Plaaniti veel 2 sõitu, vahepeal lõdisesime ja püüdsime vaimselt valmis olla sellele õudusele mis seal merel toimus. Igastahes panin vahepeal 100se laua ja läksin sellega. Kahjuks oli tuul langenud aga sellest polekski hullu olnud aga tuli ära ka pärnu vastutuuleslall, kus ma esimesse märki välja ei läinudki. Teise ka ei läinud. Õnneks teiseks sõiduks pandi rada õigeks. Võiks öelda et see oli kõige jubedam võistluspäev üle pika aja. Pakub konkurentsi eelmise nädala võistlusele aga õhtuks olin ma nii läbi, et ei saa võrrelda. Eks ma ise tegin ka valesi otsuseid aga päeva lõpuks kui laine hakkas pea sees nalja tegema ja kui silmampiir kõikuma hakkas ja pilt otse ei seisnud siis võisin selle lugeda märgiks, kus keha ei pea vastu. See oli lihtsalt niiiiiiiiiiiii raske. Praegu ma ei mäleta sellest päevast mitte ühtegi sõitu, kõik on pudru ja kapsad. Võin ainult mingeid üldiseid järeldusi teha nagu jibe’i on vaja harjutada ja starte niisamuti, kuidas varustus tuulega sobis või ei sobinud.  Bettile oleks meeldinud, talle meeldib kui on raske :D

Teisel päeval kui me kohale jõudsime siis oli kena tuul merel. Jürka viskas nalja, et peaks väikesema purje võtma ja kuna hommikul tundsn end veidi haiglasena ka, siis mõtlesin, et täna ei viitsi kangutada ja panin julgelt väikesema purje. väikesema st 7.1. Aga esimeses sõidus oli tuult vähe ja kuigi ma startisin essana(oujeaaah!) siis üsna pea pandi must mööda ka. Kaldal vahetasin käbe purje aga starti ei jõudnud, jäin mingi pool mintsa või nii hiljaks aga sellest vihast?tulenevalt oli ilmselt ka kiirus parem ja no päris viimaseks ei jäänud aga ega sellest sõidust midagi head oodata ei olnud. Kiirus oli hea, lootust oli saada võitjate finaali, kuni ma nägin oma sõidus Martnit, Gunnarit ja nii ma napilt finaalist välja jäingi, lootsin järgmise sõidu peale ja nii oligi: neljas koht oma sõidus tagas koha võitjate finaali. Siis oli paus, kus ma tõmbasin alt veidi purje peale, sest tundus, et tuul oli tõusnud. Enne järgmist sõitu tuul langes ja oma esimese ja paraku ainukeses võitjate finaali stardis ma liinilt vähese tuule ja no lolli otsuse trimmi muuta, tõttu kohe minema ei saanudki. Õnneks päris viimaseks ei jäänud. Vaiksemas tuules ja siledama veega olid halsid suhtliselt kindlad aga kiirus oli nutusem kui meestel, peab trimmi ka veel sättima.

Nüüd ma olen haige, mis liiga äge ei ole sest ka eelmisel nädalal ei saanud vigastuse tõttu normaalselt trenni teha. nimelt käisin jalkat mängimas ja lõin põlve nii valusalt ära, et alguses  isegi kõndida ei tahtnud. Homme kindlalt voodis, äkki ülehomme liigub ja kolmapäeval saab trenni teha. homme näitab vähe tuult ka ja õhtuks vihma niiet ma paljust vast ilma ei jää.