Täna oli slallipäev. Alustasime rigamisega, kui tuul veel kohal ei olnud. Üles läks 7.0, igaks juhuks ka 5.2. Viisin suurema purje jääle ja nägin, tuul on tõusnud, okei tõin väiksema ja proovisin 5,3 ühe tiiru. Rigasin 4,7 ja Boris naeris mu üle ja ütles, et täna on ju 4-se ilm. Võtsin oma kaasas oleva väikseima purje 4,2 ja rigasin selle ka üles ja läksin starti.
Kvalifikatsioone peeti 3, mille alusel jagati siis inimesed hiitidesse. Minu esinemine oli nendes sõitudes täiesti vastuvõetamatu, sest mul olud uisud täiesti ümarad alt, liivapaber ei aidanud aga õnneks aitas üks ameeriklane, kes mulle oma tutikad uisud laenas. Olin mäel, halssides stabiilsus, kursil kiirus. Perfect!
Päris sõitudes sõitsin 3-4 hiidi vahepeal, üsna stabiilselt. Märkimist võib-olla väärib minu mats ühe vene sõitjaga. Ütlen ausalt, et PWA no rules võttis üle.
Nimelt olin saanud 3. hiiti ja kõige ebasoodsamale positsioonile. Stardis midagi erilist ei tulnud ja märke sõidetakse siin hanerivis, sest reeglid ei luba ju vahele lõigata, isegi kui uks jäetakse lahti. Meie sõidus järgiti seda reeglit veel eriti rõhutatult. Märki võeti 40m kaarega, ja kuna ma olin suht lõpus ka, siis minu ees olev kutt võttis seda veel eriti suurelt ja laialt ja aeglaselt ja lay-downis???(vt. allpool, halsi kirjeldus) Uks oli seal nii pärani, et see tundus juba mõnitamisena ja ma süstisin sinna vahele. Lay downi kutt aga jäi ikkagi veits ette, või õigemine jäin nüüd mina ta massive lay downile ette ja panime kokku. Piruetitasime. Tema uisk läks kõveraks, minu süü, kokku 40€ laks. No suva, õnneks olime ise terved. Pärast lendas kogu vene noorte kamp mulle seletama, et kui tema läheb esimesena märki, siis mina ei tohigi midagi teha peale selle et veel- veel suurema kaare ja veel kaugemalt. Duh. Kokkuvõttes oli muidugi loll, sest väga tõenäoliselt oleks see sama kutt kukkunud lõpuks, nagu ta kõikides teistes sõitudes tegi, aga mingi instinkt ei lubanud mul sinna hanerivisse sitsima jääda.
Halssimiseks on siin slallis kaks varianti:
- Halssi minnakse kiiresti, tehakse küllaltki lai lay-down jibe, et vähendada purje takistust. Märksõna: kiirus
- Enne halssi võetakse hoog maha ja tehakse üsna kitsas halsi kaar, lay downi pole võimalik teha sest inerts pole enam nii suur.
Kokkuvõttes – võtta hoog maha, teha suur kaar ja siis sinna lay down ka otsa on mingi mõttetu show offimine.
Pärast võidusõite kutsus Raivo mind kiirust katsetama. Tahtsin esialgu oma eilset toru-lauda kasutada aga teised jälle naersid veits selle peale ja siis otsustasin ameeriklase tutikatele uiskudele veel tööd anda.
Jää on nii libe, et keegi ei ole võimaline püsti seisma. Ühe jala tõuke peale libiseb 3-4m edasi. Ja kujutage siis veel ette, mis seal uiskudel kihutada on – SÕGE. Kiirus läheb nii kiiresti suureks, ümberringi ainult vaikus, silmapiir kõik uduvihmas. Nagu mingi pilve sees kihutaks. Iga katsega läks mul kiirus 1-2km/h paremaks, kuni lõpuks saavutasin tippkiiruse üle 72km/h. Ma pole kunagi nii kiiresti sõitnud. Mitte kunagi. Ma lootsin,et äkki tuleb siis ka see 75 ära aga oma viimasel katsel lõi kelgu nii vibama. Nagu longboard, mis hakkab vänderdama, või jalgratas, siis kui sõidad mäest alla, täiskiirusel. Väga hull. Ma juba kujutasin pea sees ette seda õhulendu, libisemist, sinikaid…Läksin kaldale ära. Endale aga imsetuseks olingi täna kõige kiirem kelgutaja 😛 Jääl olid sommid, teised eesti kutid, slalli purjede ja oma spets speedi kelkudega aga mina olin kõige kiirem. ULME!!! Vatab, kas homme tuleb paremini 🙂
Lähen nüüd oma inertsist viltu tõmmatud peaga magama. Maailm tegelt kõik keerleb mu ümber veel. 
Annika Valkna EST-14 