Eelviimane päev – PWA Alacati

valestart

Tänaseks lubas tuult, mitte küll palju aga siiski nii, et terve päeva saime sõita. Rigasin oma 8,6 ja 7,9 purjed ja panin valmis 130l ja 110l lauad.

Tuul saabus u 13.00 kus kohe hakati meeste hiitidega peale. Lisaks sellele, et eelmise päeva tulemus tusast meelt tekitas, pani see mu ka tabeli lõppu ja loosi tahtel sain sellisesse hiiti, kus olid kõik esikolmiku kandidaaid: Lena, Valerie ja Delphine ja neljanda koha peale üsna võrdselt mina ka kaks neidu veel.

Esimeses stardi tegin päris hea aga oli general recall ja kuigi märgi peale sõitis meid vähem, ei olnud konkurents sellest nõrgenenud.

Siin PWAs on selline reegel, et kui on üldine tagasikutse, siis tavalise 4-minutilise stardi asemel tehakse 3-minutiline start. Enne meie hiiti tehti ka palju valestarte. Põhjuseks ilmselt see, et tingimused on väga keerulised. Stardialas ei puhu ühtlane tuul vaid üsna auklik aga samas on pagid u 20 knotsi. Kokku siis tingimused 7-20 knotsi(!) Seetõttu olin ka merel oma väiksema setiga – 7,9 ja 110l, ma muidu ei kannatanud neid pagisid ära. Kuid selle ajaga, kui meestel ja meil endalgi valestardid aega kulutasid, langes ka tuul. Osadel on kaasas caddyd, kes sõidavad alternatiivse komplektiga merel kaasa, et viimasel hetkel see otsus langetada, kuid minul seda võimalust ei ole.

Kui oli aeg stardialasse kiirendada olin ma õnnetult tuuleaugus. Midagi teha ei olnud ja jäin tervelt 7 seki starti hiljaks, kiirusest puudu ise-enesest ei tulnud ja juba esimesse märki jõudes sain kellegi kätte. Järgmises märgis järgmise aga kahjuks edasi siit ei pääsenud. Pean ka endale tuhka pähe raputama, et ei osanud õigel hetkel vastu võta otsust kaldalt suuremat komplekti tooma minna.

No tõesti ei saa ma aru, miks on üks hiit alati teistest meeletult kergem ja miks mina kunagi selles hiidis ei ole! 😀

Järgmise sõidu esimesse märki jõudes kukkus jälle üks türgi pliks mulle tee peale ette, võttes endaga kaasa ka võistluse liidri, kes nüüd samuti edasi ei pääsenud aga mina pääsesin. Ja veel teisena Lena järel!

Poolfinaali läksin lootusrikkalt, ootasin edasi saada aga teises märgis juhtus midagi mu seljaga ja vette ma kukkusin, laua peale enam ei saanud, purje kätte ei saanud. Uhkus ei lubanud ennast kaatriga ka lasta ära viia ja nii ma siis vinnasin ennast lauale ja sikutasin läbi valu selle purje üles, läksin kaugemale, et selga venitada ja loota, et ühe sõidu saan veel sõita enne kui päev otsa saab.

Panin poomi madalamaks, et selga veidi säästa ning ootasin, et veres olev adrenaliin valu leevendaks. Ekstreemspodi võlu, valuvaigisti oma kehast võtta. 😀

B-finaali start oli ülihea, läksin märki pundi ees koos Fulyaga, Valerie minu taga, kuid ta tegi väiksema halsi . Ka mina tegin väga head halsid ja märkides rohkem kedagi ette ei lasnud. Nagu ikka võistluse võti- hea start.

Kui siin üldse nüüd vaadata, et mis seis on,siis kokkuvõttes on võimalik öelda, et kaardipakk seguneb alati erinevalt, kui Koreas oli stardis selge kes on esikolmik, siis praegu on kaardid nii lahtised, et sõidu võitja selgitatakse alles viimases märgis. Ja ka homne päev võib muuta väga palju.

Ka meeste hiitides on üllatusi, nt noored Türgi poisid kes jõuavad päris kaugele ja see et 22x maailmameister Albeau ei figureeri sugugi esikolmikus, isegi mitte esikümnes.

Vaatame, mis homne päev toob, ma ei ole veendunud et ma suudan sõita, selg on selline piin aga ma kindlasti proovin. Aga homseks lubab tuult ka- juhuu!