Sylt on Saksamaa kuurortsaar, mille kohta olen eelnevalt kuulnud, et lained on suured ja tuul tugev – mitte, et mulle sellised tingimused ei meeldiks, aga slaalomiks on see veidi karm. Lubasin endale paar aastat tagasi, kui nägin sealsete võistluste kohta pilte ja videot, kus needsamad lained 120kg mehi väntsutasid nagu kaltsunukke, et mina ei lähe ku-na-gi Sylti võistlema.
Aga siin ma olen, laevaga Rootsi, autoga 1100 km läbi Rootsi-Taani-Saksamaa, sealhulgas nunnud punavalged rootslaste onnikesed, võimsad Taani väinade sillad ja autorong saarele.
Võistlus algas varustuse valimisega, IFCAs on lubatud 2 lauda ja 4 purje, võrdluseks, et PWAs on 3 lauda ja 5 purje, mis katab põhimõtteliselt kogu tuulevahemiku. Aga IFCA puhul algas võistlus arvutuste ja tuuleprognoosi kalkuleerimisega, et millist purje ja lauda kõige tõenäolisemalt vaja ei lähe. Valisin 130l ja 100l lauad, sest nädala lõpus näitas tugevat tormi ja nädala alguses pigem vaiksemapoolset tuult, purjedest 8,6 7,8 6,3 5,6.
Esimesel päeval ootasime päris pikalt, enne kui tuul tuurid üles võttis ja meid merele saadeti. Naistele tehakse ühe meeste võistlusringi jooksul 2 sõitu, mis heade tingimuste korral annaks nädala peale täitsa arvestatava võistluskoormuse. Varustuse valik ei olnud raske, laine oli küll suur aga õnneks pehmeke, natukene väntsutas aga kui minema sai, siis 8,6 loftsails ja 130l Fanatic Falcon laud olid täiesti omal kohal. Ka tuule tugevnedes olin kiiruses oma suure purjega teistest pea jagu üle.
Teisel päeval oli juba hommikul tuul olemas, kuigi mitte piisvalt tugev, aga siiski lubavam, kui esimesel päeval. Võistlust lükati edasi 15-30 minuti kaupa ning kui meid lõpuks merele saadeti, siis meenus, et ma polnud jõudnud sel päeval süüa midagi peale paari banaani. Merele tuli minna ja midagi teha enam polnud. Purjeks 7,8 ja 130l laud, 44S- uim. Võin kohe öelda, et tundsin ennast nagu tank vormelirajal. Kiirust ei olnud, kuigi puri oli ülihea aga lainetest loopis laua üles ja uim oli ka liiga pikk. Oleksin võtnud väiksema laua, aga olin tormiootuses registreerunud ju 100l laua, mis siin tundus liiga riskantne valik. Võitsin märkides aga kaotasin kiiruses. Õhtupoole tuul langes ja mu 130l laud hakkas üha enam oma ülemvõimu näitama, ning eneselegi üllatuseks leidsin ennast kaks korda esimeses kahes märgis liidri koha pealt. Kiiruses olin konkurentidest pea jagu üle, märkides aga üritasin võtta väga turvaliselt, et lainesäbrus mitte sisse kukkuda.
Kokku tehti meile sel päeval 5 sõitu, mille vahepeal ma kaldal sööma ei jõudnud. Elu ja energia hoidsid sees SIS spordigeelid, sest olla kokku 12h söömata, millest 5h merel surfatud, on väga ekstreem. Vappekülm ja nõrkusest tulenevad kukkumised leidsid märkimisväärset leevendust. Kui õhtul koju jõudsin, jäin kohe magama ja magasin 12h jutti 😀
Järgnevatel päevadel on olnud tuul väga pirtsakas. Reedel ei ilmutanud ta ennast üldse, vastu laupäeva ööd näitas oma rammu, lammutas rannas telke ja toole, kuid hommikuks oli läinud. Ootasime tuulevaikuses enne tormi(mis Hollandis puhkus päev otsa juba 25m/s), et tuuleiilid ka meieni jõaks. Jõudsid aga liiga hilja, 10 minutit pärast 8. õhtul, kui 10 minutiga tõusis raju, sadas nõelteravat vihma ja tuul laamendas lohakile jäetud varustusega. Viimaseks võistlushommikuks olid enamus slalomiste oma varustuse pakkinud või vahetanud wave varustuse vastu, sest laine oli 3m ja murdus nii kaugel, kui silm seletas.
Enne siiasõitu seadsin endale eesmärgiks TOP6. Pärast 7 sõitu olen 4. kohal, mis on kindlasti minu parim saavutus viimaste aastate jooksul. Ettevalmistuslaager talvel, selleaastane suvi ning osalemine väga mitmetel erinevatel võistlustel on mu kogemustepagasit suurendanud. Stardid on õnestunud ülihästi ning esimeses märgis olin väga tihti poodiumikohal. Paar õnnetut kukkumist tuli küll sisse ja aeg-ajalt leian ennast võistlustel täiesti uuest olukorrast, nt sõitmine liidripositsioonil, mis näitavad, et areneda veel on. Sellegipoolest on seekordne võistlus tugevdanud minu enesekindlust ja andnud juurde palju võistluskogemust, mille loodan suve lõpus Alacati PWA võistlusel ära kasutada.
Annika Valkna EST-14 