Pole juba kaks ööd hästi magada saanud: konditsioneer undab(ja tuba on ikka palav), voodi on mega-pehme ja krigiseb iga kord kui liigutada ja ärevus on ka sees. Und ei tule ega tule… Kui hommikul varustust testisin, siis tundsin, et teravust üldse pole, loid tunne ja tuul oli ka kohe hommikul olemas, st stardijärjekorras teisena pidime olema koguaeg valmis.
Õnneks lõpetati stad-by u ühe ajal ära ja sai natuke rahulikumalt oodata. Kella 4 ajaks oli tuul piisavalt stabiilne ja alustatigi. Pealelõunaks oli enesetunne parem, hommikuväsimus läinud ja varustuses olin ka kindel. 8.6 ja 129l laud, 44 uim, lubati 10-17 knotsi. 10 oli hea, 17 oli natuke üle aga kuna ma sõidan RDM mastidega, siis kui tuul vaikseks jääb pole pumpamisest väga kasu, tallun aint laua vee alla 😦 Arvan, et selle pärast saingi eile 7.9 sõita, sest mast lihtsalt lubas.
Põhimõtteliselt oli mul valestart. Ma ei tea palju ma üle olin aga ilmselt kas pool sekundit või nii. Kaatrist karjutakse meile 5-4-3-2-1-0 ja sellega paneme kella käima. Kontrollisin 3. minuti peal, kas kell on õige aga ma olin kaugel ja hästi ei näinud, tundus, et kell on sekund vale aga kuna ma panin ta countdowni peal käima, siis uskusin, et mu kell on õige, arvasin hoopis et nägin valesti. Rohkem kontrollida ei saanud. Tundub, et ikkagi ei olnud kell õige, muidu poleks valestarti ka olnud. Teine asi, mis startimise keeruliseks tegi oli see, et u 1.5. minuti peal oli stardialas megasuur tuuleauk ja kuna keegi ei tahtnud sinna sisse jääda, siis hakkasime natuke varem liikuma. Tuuleaugu asemel oli pagi ja kiirus oodatust suurem. Enne starti pidurdasin veel hoo korra täiesti maha aga ilmselt siis mitte piisavalt. Nojah, mis seal ikka. Ühel hetkel pidi see valestart ju juhtuma. Kunagi varem pole seda teinud. Loodan, et sellest piisas ja rohkem seda ei juhtu.
Pärast seda olin loomulikult maruvihane, viisin kõik asjad telki ära, sest kõikide eelduste kohaselt tuul saab õhtul otsa ja teist ringi nii ehk naa ei jõuta nii kaugele, et meie sõitma peaks. Vaatasin siis kaldalt esimest korda võistlust pealt, kuidas teised naised sõidavad. Esimesed sõidavad päris hästi aga kripeldama jäi ikkagi, et mul oli kiirus päris hea ja ma ei saanud seda mängu panna 😦
Alustati uue ringiga. 6-7 headi ajal tassisin siis asjad uuesti telgist välja ja läksin merele testima väiksemat lauda – Lena sõnade kohaselt oli 7.0 talle üle. Ma ei tea, kus ta sõitmas käis aga mulle oli 8.6 täitsa paras ja lauaks jätsin ka suurema – märkidest vaja minema saada. 11. headi ajal läksin vette ja ootasime muuli otsas. Õhtul, kui päike madalamal on, siis hakkab päris jahe juba. 14. headi ajaks enam tuulel stabiilsust ei jätkunud ja saime koju ära, kell seitse õhtul. Mina pole varem nii kaua siin veel olnud. Õhtuks päris hea väsimus käes.
Homme olen teises headis, üllatuslikul kombel on headid see kord üsna võrdsed, varem olen alati enda arust raskemas kvalifikatsioonis olnud aga nüüd on mõlemad päris okeid. Eks vaatab, mis saama hakkab. Tahaks edasi saada.
Annika Valkna EST-14 