Kiprite koosolek jälle kell 6.00. Toidumürgitus on päris palju võistlejaid maha niitnud ja mind ka. Hommikul tuult õnneks ei olnud, niiet korraldajad lükkasid julgelt 3h edasi ja sain sellel ajal magada. Ülim nõrkus, kõht on krampis ja pea valutab…KOHUTAV. Sööki ei taha nähagi kuigi pole juba ammu midagi söönud. Lõpuks saigi kogu hommiku hotelli fuajees vedeletud ja live tickerit vaadatud. Sellesuhtes on PWA süsteem küll jube mugav ja professionaalne, et igalpool maailmas on olemas sama info mis meil rannal ja ka tuuleinfo on pea igal hetkel kättesaadav. Merel samamoodi: igas märgis mõõdetakse tuult, et oleks ikka üle miinimumi jne.
Hommikust briisi ei õnnestunud meil ära kasutada aga õhtuks tõusis tuul päris mõnusaks ja stabiilseks ning saimegi merele. Esimene katse küll ebaõnnestus, ma ei jõudnud stardialassegi, sest lasin laia lauluga allatuult ja siis sai tuul otsa, isegi kaldale tagasi oli keeruline saada 😀 Merele sõites pole ühtegi meremärki ka ainult silmapiir, niiet tegelt väga hästi ei tajugi, kuidas kalda suhtes liigud ja kui tuul keerab koguaeg natuke, siis võibki ennast keerulisest olukorrast leida. Eriti kui tuul äkitselt otsa saab.
Teisel katsel u tund aega hiljem tõusis tuul uuesti ning läksime taas merele. Meie sõit oli ette nähtud peale meeste poolfinaale ning sel korral võiks isegi öelda, et tuul oli 8.6 purje jaoks tugev.
Esimese stardi sain ülihea, ma arvan, et sekundi pealt, sest 3 seki enne starti olime põhimõtteliselt liinil ja Valerie lasi allatuult(kõik olime liinil liiga vara ja pidurdasime) mulle peale ja mul oli valida, kas riskin stardiga või sõidan talle või enda all sõitvale tüdrukule sisse. Ma otsustasin riskida ja ilmselt sain stardi sekundi pealt. Kellelgi oli aga valestart aga mina see õnneks ei olnud.
Järgmiseks katseks muudeti stardiliini asukohta niiet eelmiseks stardiks välja vaadatud maamärk enam ei töötanud. Arvestades et maa peal on üks maja ühes ranna otsas ja teine maja teises ranna otsas, siis nüüd enam maamärki võtta polnudki võimalik.
Mitte et see kõik üldse oluline oleks, kuna ma tegelikult panin uue stardiga ikka täiega pange: PWAs on oma reeglid, sellised, mis toimivad mingi üldteadmisena ja mida mitte kuskil välja ei kirjutata ja kiprite koosolekul üle ei räägita. Nähtavasti on üldtagasikutse puhul stardiprotseduur 3 minutit, mitte 4 nagu on PWAs tavaliselt (mujal, nt IFCA on 3 minutit nagu Eestiski ja kui on üldine valestart on ikka 3) Seisin siis seal “30 seki stardiliinile” kohas ja vaatan, et minu kella järgi 1’40’’ ja kõik hakkavad minema ja seisma ei jää, mõtlesin veel, et “nii vara ju küll nüüd pole mõtet minema hakata, et ei saa kiirusega minna ega midagi “ … ja siis meenus mingist esimest alacati PWAst, et siin on ju mingid oma reeglid või mitte-reeglid(nt ei kehti see reegel, et 30 seki enne starti kurssi muuta ei tohi). Panin siis ikka täiega ajama aga see rong oli juba läinud. Pekki noh, ainuke asi, millega ma enam-vähem edukalt hakkama võiks saada on start ja siis nüüd jäin 20 seki hiljaks.
Mingil imelikul kombel sain juba esimesel ülipikal otsal jaapani tüdruku kätte, märgis sõitsime juba prantslasega koos, kellest sain ka mööda järgmisel otsal, üritas mind taktikaga ära pressida aga olin kiirem, siis märgis ujus hipaanlane, temast sõitsin ka mööda, järgmises märgis ujusid soomlane ja türklane, nende vahelt tegin mingi veidra manöövri ja sain mööda, jäi aint viimane märk, tuult oli suht väheks jäänud ja pidi pumpama aga ma ju ei jaksanud, tegin mingeid imelikke liigutusi, mida põhimõtteliselt võiks pumpamiseks klassifitseerida aga somm sai ikkagi mööda must, teised õnneks mitte. Selle ülihalva stardiga sain ikkagi oma parima PWA koha 😀 7. koha.
Mõtlesin, et kui olekski mingi hea stardi saanud, oleks olnud väga tõenäoline, et mõnes märgis oleks ujunud mina, niiet äkki see pidigi nii minema??? Aga seda ei tea kunagi…
Pärast finišit olin igaljuhul täielik laip ja kukkusin vette 😀 Vere maitse oli suus, pea käis ringi, purje üles tõmmata ei jaksanud.
Õnneks rohkem sõite ei tulnud.