Türkmeenia PWA 2

  Tänane päev algas väga varase äratusega kell 5.00 hommikul, et olla kella 6.00 kiprite koosolekul valmis merele minekuks 6.30. Algusest peale levib võistlejate seas kõhuviirus, mis nüüd jõudis ka minuni. Kohutavalt nõrk tune, mega kõhukrambid, söömatus…

Isa aitas mul kõik varustuse valmis seada ja mere äärde viia, niiet mul oli vaja ainult võistleda. Tuul oli täpselt minimaalne 7-11 knotsi. Kell 6.00 veel lükati 15 minutit edasi, et 6.15 next anouncment aga start oli sama. Naiste start oli esimene. Enne merele minekut läks väga väärtuslik aeg kaotsi selle pärast, et kardaan ja mastijalg ei jäänud kinni :S Lõpuks kui merel, siis glissi sain ilusti ja tundub, et trimmi sain ka eile paika. Sardialasse jõudsin vaid 2 minutit enne protseduuri, mis ei olnud piisavalt, et üldse midagi aru saada – arvasin et stardipoi on teine jibe’i märk, aga enda õigustuseks – need olid kõik ühesugused. Kella ei saanud ka õigesti käima ja syncisin lõpuks vist 1-2 sekise täpsusega – ülihalb.

Eelmisest Alacati etapist jätsin meelde, et vaikse tuulega tuleb stardiliinile võimalikult lähedal olla, sest ilma tuuleta jõuab liinile ju kaugemalt aeglasemini. Sel korral see loogika ei töötanud, kaugemalt saadi pagi ja sõideti meist, kes me liinile lähemale hoidsime lihtsalt mööda, oleks võinud ka teistpidi olla, et meie saame minema ja teised jäävad tiksuma, sh eelmise aasta võitja. Võib-olla siis oleks katkestatud aga u 4 inimest sai stardiga minema, ülejäänud varem või hiljem. Minust kahjuks sellises seisundis pumpajat ei olnud, iga järsem liigutus tõstis kõhusolevat ringi ja tegi sellele 3 tiiru peale. Suht rõve. Mõnel teisel on see suht kiirelt üle läinud ja lootsin ka sellele aga tundub, et ei. Küsisin pealelõunat kiirabist rohtu ja siis anti mulle peotäis tablette selleks päevaks.

Õhtul hakkas jälle briis tööle ning sõideti 3 sõitu, starte tehti oluliselt rohkem aga oli nt tuuleauk või valestart ning kokkuvõttes jõuti teha ainult meeste eelsõidud. Naised ootasid ka merel aga selleks tuult ei jätkunud. Õnneks. Vesi on ka praegult muru täis läinud, uime tõmbab spinni ära. Nagu topus ja vesi on ka sama mage nagu topus 😀

Igastahes on homme jälle 6.00 kiprite koosolek, kuigi näitab tuult vähem ja ma kahtlen, kas sõita saab. Ja kui saabki, siis ma ei tea, kuidas enesetunne on. Praegu igaljuhul on kohutav.

Annika