Türkmeenia PWA

Türkmenistan

 

Saabusime isaga Asghabati lennujaama, kus meil õnneks ei olnud pagasit kaduma läinud. Kuigi enne õhkutõsmist rääkis piloot midagi pagasist ja et seda on liiga palju? – sisu jäi suht segaseks sest türgi piloodi kõne on sama arusaadav kui tallinna bussijuht, kui ta järgmist peatust teadustab. Igatahes näitas korraldaja umbes 10cm kõrgust patakat kaduma läinud pagasi piletikontsudest. Kõigil oli midagi kadunud.

Kui hakkasime oma varustust kärude peale vedama ja ukerdama uksest välja tekkis ei kusagilt u 20 lennujaama töötajat, kes kokkuvõttes tassisid nii minu kui kõigi teiste võistlejate kotid järgmisesse check-in punkti, kust saime lennata edasi Awaza’sse, võistluspaika. Kotid checkiti meie eest sisse ja passid võeti ära. Kotid saime õnneks õhtus tagasi. Passe veel pole saanud. (id-kaardiga siin kaugele ei lenda aga ma loodan, et kõik laheneb) Kokku trippisime umbes 24h. Hotelli jõudes rampväsimus. Natukeseks kadusid ka meie kotid ära ja saime need alles õhtuks, niiet kahjuks sel päeval merele ei jõudnudki. Ilm see-eest oli testimiseks ideaalne 😦

Järgmisel päeval üllatas meid mega liivatorm. Selline, mida näeb kuskil filmis. Kõikvõimalikud avaused kehas olid liiva täis, hamba all krigises veel järgmisel päevalgi. Vahepal torm vaigus aga nähtavus oli u 50m. Sellise ilmaga ei läinud keegi merele. Tuul oli ka ettearvamatu, puhus igast ilmakaarest, täiesti oma suva järgi.

 

Täna – Avamine

Eelmisel päeval räägiti meile, et homme tuleb meile president külla, kes on siin üldse kõige tähtsam inimene ja me peame olema väga aupaklikud ja koguaeg naeratama. Seda räägiti meile juba u kolmandat korda. Tema auks korraldati selline veešõu: kohale olid lennutatud inglastest veelaua, veesuusa, flyboardi tiimid, mingid kohalikud purjetajad, opakad, skuutri ja jetivennad ning meie – 70 purjelaudurit. Kõik pidi enne tema saabumist valmis olema. Ma pole näinud ühelgi võistlusel nii palju kaameraid (ilmselt konkureerivad vaid olümpiamängud) Kõigiga tehti intervjuu, isegi isalt taheti ilmtingimata kaks sõna käte saada aga ta keeldus.

Näha oli, et kõik kohalikud olid valmis nahast välja pugema, et kogu üritus sujuks nagu plaanitud. Pressu pidi saabuma kell 11. Meid äratati üles kell 6.30!!! Kõik äratati üles kell 6.30!!! sõime, panime varustuse kokku, mis suures osas oli tegelt juba eelmisel päeval valmis pandud. Ma arvan, et kell 8.30 oli kõik valmis. Niisiis me ootasime, et saabuks kõige tähtsam inimene, kes muuseas on kogu selle võistluse taga. Ilma tema soosinguta see ei toimuks. Peale veesportlaste on kohal ma arvan, et u 500 inimest, kes aitavad vabatahtlikena, tantsivad, kannavad rahvarõivaid, näitavad kohalikke traditsioone, lipukandjad, esinejad jms. Kõik ootasime kuni lõpuks president sabus, kell 11, nagu oli plaanitud. Siis me läksime merele ja surfasime u 15 minutit ja tulime kaldale. Koos presidendiga saabus tuul ja lahkus ka. Õnneks sain oma üliolulise esimese katsetuse veel kätte, enne võistlust ja nii. Kõik setingud olid valed 😦 Tõmbasin alt peale, liigutasin träki aga nagu ma ütlesin, kadus koos presidendiga ka tuul ja tundus, et puri on käes õige aga päris täpselt ikka ei tea.

 

Minu suurim hirm ilmselt ongi see, et on vähe tuult ning ma pean sõitma suure varustusega 8.6 ja 129l laud 44cm uim. Ma olen nagu tigu kiirendusvõistlusel. Ma ei tea milles on asi aga ma ei saa seda lauda kiireks. Teiseks mul on RDM mast aga tundub, et 8.6 vajaks hädasti SDM masti. Kõik pumpamine on täiesti kasutu, läheb purjest lihtsalt läbi. Kahjuks tundub, et homme on tuul vaikne, kui üldse.

 

Eesti aja järgi hakkab action kell 4.00 kiprite koosolekuga. Pool tundi hiljem on esimene võimalik start. Kohaliku aja järgi siis 6.00 ja 6.30. Ma arvan, et korraldajad äratavad meid kell 4.30.

 

Homme liinil!