defi 3

IMG_2889 IMG_2915

 

 

 

 

 

 

 
Täna ootasime sama tuult, mis eile aga ööläbi luugid akende ees prõmmisid nii hullult, et hommikuks oli selge, et tuult on rohkem kui varem. Start, nagu varemgi, lükati natuke edasi, et oodata tuule stabiliseerumist. Kui lõpuks merele saadeti, oli näha, et tuul on ennast korralikut täis puhunud ja 6.3 pole mitte mingil juhul vaja. Läks loosi hoopis 4.2 wave puri ja 89l laud

Tuul oli mega, esimese mägris arvan, et olin 100 piirimail, sest eespool pole pilt nii hõre veel olnud. Ilmselt oli asi ka selles, et 4.2 oli mulle üle ja enamus oli oma väikseima slalli purjega, milleks on 5.6 vms. Papa läks 5.0 waveikaga, mis oli talle ka üle, ja siis ta vaatas niisama puusani vees poole raja peal võistlust 😀 hea elu, mina kihutasin – täiega kaif, millal ma veel olen saanud sõita tuulega, mille pagid ulatuvad 55knotsini? ilmselt saab seda juhtuda ainult Defil. Süidu lõpus tundsin, et jala talla alt midagi teeb valu, arvasin, et olen jälle mürgi-kala peale astunud aga tegelt oli tald villis – millal seda varem juhtunud on? Läksin med-punkti ja nad ütlesid, et utle tagasi, keerame sulle halli teibiga sideme jala ümber. Kahe sõidu vahel aga tegin väiksese pikutamise ja juba oli järgmine stardiprotseduurkäima pandud ja teibi-plaastri tegin endale ise.

Merele minnes oli tuul enam-vähem sama kõva kui varem. 50 knotsi ma arvan. Ootasin starti kalda ääres vees ja meenus, kuidas ikka eelmises sõidus see laine mind väntsutas ja loopis ning on väga tõenäoline, et teip jala all keerab rulli ja proovi sa siis sõita. Kiskusin hoolikalt pandud teibi 5 mintsa enne starti ära ja panin liini poole ajama. Sel korral start ei õnnestunud üldse, enamus olid võtnud sobivama purje, osad tüdrukud isegi 3.7. Aga kõik olid liinil liiga vara ja kui see rong seisma hakkab, siis allatuult olijatel tuult enam ei ole. Oleks tulnud ideaalne start, kui ma poleks vara liinile jõudnud ja purjede varjus tuulest ilma jääänud ja vette käinud. Nii võib ju teglt iga stardi kohta tagantjärele tark olla? 😀 Igatahes sellega katasin oma 100 kohta, 200 kohta isegi. pooled sõitsin tagasi. Iga kord, kui mõne kala teen, siis mõtlen, et mis oleks kui… ja seda ikka juhtub

paar korda kukkusin märgis ka aga suutsin ka püsti jääda.
Märkides on teinekord nii, et mingid tüübid sõidavad otse märki ning isegi ei püüa halssi teha vaid hüppavad märgi kõrval vette ja siis ujuvad seal. Veits ajab närvi, vaatad, et tee on täiesti vaba ainult mine ja siis mingi tüüp sõidab märgi kõrvale ja hakkab seal ujuma. no mis mõttes?

Igatahes sõitsin oma parima sõidu, kohaks 188

Teise sõidu lõpuks oli jalas juba pisikesed augud villide asemel. Natuke valus.
Kolmas koht jääb nüüd kahjuks saamata. kui hommikul võis arvutada nii, et hea õnnega kui igal korral 3. kohale naiste arvestudes sõita, siis võiks isegi lootust olla aga kuna seda ei juhtunud siis, jääb sel aastal nii, kui just tagant keegi veel ette ei tule.

Praegu alles tunnen, kuidas hakkab see surf ja kõik uuesti külge kasvama. Õiged lihased ärkavad talveunest ja iga tuulepagi pole enam nii ootamatu. Eks see talvine paus jätab päris tugeva jälje.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s