defi Algus

Saabusin eelmisel reedel lõunamaale, et hooaeg avada. Ees ootas üks rängemaid võistlusi, kus ma käinud olen: defi. Kahjuks oodatud trenninädala asemel sain lõpuks kirja 3 sõidupäeva, mis ei ole kindlasti piisav, et ennast merekõlblikuks sõita, rääkimata uue varustuse testimisest (esimesel korral tuled maha alles siis kui enam ei jaksa, ükspuha, mis see varustus sul käes teeb)

1. korral olime järvel, sest tuul oli merelt ja seal pidi vist võimendama, niisiis testitud sai komplekt 8.6 ja 129l laud 44 uim
2. korral oli päris mõnus tuul ja 6.3 99l laud 34 uim – perfektne , ära tulin ikka siis kui enam ei jaksanud pagisid hoida. Tuult 9-10 m/s. siis tõmbasin natuke peale ja ennäe, puri hakkas tööle ja ei kangutanudki enam täiest jõust.
3. korral ootasime suurema purje ilma. Komplektiks 7.0 ja 113l laud 39 uim.

 

Le defi.

neljandaks korraks loen tänast, esimest defi windi päeva, kus hommikust peale oli selge, et sellist tuult pole mina veel sel aastal näinud. Tiir rannal kinnitas: valdavalt olid rigatud 5.3-5.7 purjed, mõni üksik 6.3.
Teada oli, et tuul hakkab langema, kuid seda polnud mitte kusagilt näha, pealelõunasel kiprite koosolekul kinnitati: ”25-30 knotsi” aka räme litter.

 

Muidugi võistluse korraldus on vägev: lavad, poed, DJ’d, võistlussõidu animatsioonid, pildid, videod eelmisest aastast tuju tõstmiseks, ülipõhjalik raja seletus, kuidas sõita, kuidas mitte, kus on ohtlik ja mismoodi on korraldatud päästmine , meil oleks siit nii mõndagi õppida.

Esimesse sõidu jaoks jõudsin randa 8 minutit enne starti, natuke hilja, aga mis teha, essa päev. Näha oli, et tuul on oluliselt langenud, aga teha polnud midagi, nii ta siis jäi 5.7 ja 99l laud, 34 uim. Tuult hinnanguliselt 8-10m/s.
Stardi ajal olin eneselegi üllatuseks üsna õiges kohas, kuid ikkagi 30m liiga kaugel, ülemised 800 inimest võtsid kõik minu tuule endale -.- ja siis ma seal stardiliinil tiksusin päris hunniku inimestega. Kui käima ei saa, siis on veel see takistus, et igalpool ümber tiksuvad inimesed täpselt sama moodi täpselt sama väikese varustusega ja kui isegi mõni pagi tuleb läbi, siis allatuult lasta ei saa – keegi ukerdab alati ees.

 

Sain siis lõpuks sealt stardist minema ja edasi oli üle 10 minuti ühte halssi, kuni esimese jibeini, mis sel korral oli ümber kahe poi, ma täpselt ei saanudki aru, milleks see hea on aga igastahes minu plaan poist suvalt mööda sõita ja teha halss seal kus on tuult – kaugemal – luhtus täielikult. Ülevalt tulid mingid poisid ja keerasid mulle täpselt ette, niiet pidin ise samamoodi ära keerama, et mitte nendega kokku panna, ja otse allatuult tiksuma, sest kõik tagant tulijad võtsid oma purjedega tuule ära 😦 No loomulikult ma selle tuuletuse ja vahutava vee sees kaotasin ka tasakaalu ka olin täiesti ootuspäraselt vees, õnneks sain veestardi kähku aga kuna tuul oli endiselt tagantulijate tõttu olematu, siis käisin uuesti vette, sel juhul nii, et veestart nii käbe ei olnud. 😦

 

Järgmises halsis lootsin sama viga vältida aga jõudsin märgini – sel korral jaht – täpselt tuuleaugus, jälle tiksumine ja käisin vette. Veestarti tehes lõi jalga hull kramp ning siis võtsin hetke, et sellest üle saada ja veestart teha rahulikult. Ilmselgelt on sõit pikalt-pikalt ühel kusril väga kurnav.

 

Kolmandas halsis plaan mitte vette kukkuda ja ilus halss teha õnnestus kenasti. Sõitsin siis märgi poole ja ühel hetkel 40 tüüpi minu ees hakkavad hoogu maha võtma, niiet nendest sai tuimalt enne märki mööda sõita. Ei tea mismoodi nad loodavad kiiruseta jibe’i ära teha??? Viimaseks otsaks tuul tõusis nii, et lõpuks ometi oli 5.7 paras ja sai täie poweriga kihutada.

Mulle ikka meeldib kui purjes on power sees ja kihutada saab nii, et silmadest vett jookseb, hinge hoiad kinni ja lendad täie kiirusega üle vee. Selles sõidus seda ei juhtunud. Võib-olla homme on see päev. Kokkuvõttes koht 377, esimeses halsis olin Andres Kase taga, kes lõpetas 100 kohta minust ees, niiet ühe kukkumise hinnaks võib arvutada 50 kohta.

 

Homme jälle. Hommikul vara. Hoiame pöialt.