Elisest ei ole palju rääkida. Oli tugeva tuule prognoos ja sellele vastavalt oli ka tugev laine. Rigasin 10.0 purje ja kui merele mineku aeg oli siis tuli kaldal oodata, et kohalikud aitaksid kamasid vette tassida, sest laine oli megatugev, lükkas ja tõmbas nii kuis jaksas. Johnil vedas, kukkus korra sisse küll peale üht 2 meetrist lainet, mis ta ees murdus aga uut talle peale ei tulnud ja ta sai minema. Kui ma nägin, kuidas 10 purjega osad tüübid lendavad, siis korraks kaalusin ka üldse kogu üritusest loobumist, nagu juba paar inimest targasti olid teinud, aga nii lihtsalt alla anda ma sel hetkel ei osanud.
Tagantjärele on nüüd hea tark olla, et puri oli nii kui nii valesti valitud ja laine oli ilmselgelt liiga suur jne. igastahes. Kui minu kord oli merele minna, siis adrenaliin oli laes ja lained murdusid võimsalt ega paistnudki otsa lõppevat. ühel hetkel hispaanlased otsustasid, et on õige aeg minna ja sain isegi veestardiga minema aga juba tuli üks sein, mis mu pikali tõmbas ja teine sein mis mu purjele täiega ära tegi. Mastile ka. Ja uim sai kannatada. Laine rullis mind ennast nii, et ma ei saanud aru, kus on taevas, kus maa. Kui pinnale tulin nägin ainult lauda ujumas, purjest polnud jälgegi, oli laua all rullis, koos purunenud masti ja kõikide värkidega.Niilühikeseks see surfipäev jäigi. Hiljem läksid hispaanlased lainet sõitma. Sellises kohas on võistlused. Siin viimane hetk enne lainerulli jäämist.
Täna öösel sadas korralikult vihma ja hommikul oli veel suhteliselt tugev tuul ja korralik laine. Sel korral siis küsiti kõigepealt mult, et mis ma mõtlen, mille peale ma ütlesin, et ma sellesse lainesse enam ei roni ja seda arvamust jagas paar inimest veel. Siis otsustati kogu rahvaga sadamasse minna, mis on umbes 2 kinomeetrit eemal. Praegu arvan, et see oli ainuõige otsus, sest need mäed, mis merel olid solvuksid, kui ma neid lihtsalt laineteks kutsuksin. Nimelt, oli öösel ookeanil torm.
Ainus puri, millega täna merele võisin minna oli siis 11.0. Mehed sõitsid ka üheteistkümnestega. Uime panin väikesema, et laines hakkama saada ja see korvas 10.0 purje puudumist ka. Igastahes stardiliin oli vist 20 meetrit pikk, umbes 10 sekundit. Päris hea tegu oli siis seal startida, selle laine ja NB! vaikse tuulega. poole liini pealt startides ei saanud vasakuga üle, sest kaatri ankru nöör jäi ette ja paremaga kui lainega ei jopanud, siis ei saanud paremaga ka üle, eriti kui ma nagu alati kuidagi lootusetult teiste taha või alla jään. Miks?
Sest ma ei taha varustusega riskida, kui korraldajate idiootne otsus on teha stadiliin nii pikk, et sinna ei mahuks kõik võistlejad seismagi, rääkimata üheaegsest lendstardist – seda siis nii vasaku kui parema halsiga. Fernando panigi ühele teisele kohalikule 12 cm pikkuse augu lauale sisse. Sõidu ajal tuul keeras, mille ära tabamise eest ma siis kohad tagasi sain esimesel ringil aga kuna sadas mingit vihma ja oli igati rõve ilm, siis panin teise ringi allatuules korralikult üle, õnneks kohti ei kaotanud aga ühe koha oleks saanud võita vabalt. Homme ähvardavad jälle rannast peale saata, et sponsoritlele meele järgi olla. Ei ole lahe. Nüüd kui vihma ka sajab, siis ei ole üldse lahe.
Annika Valkna EST-14 