Mul on täna sünnipäev 🙂
Öösel ma eriti hästi magada ei saanud, sest õlg valutas ja aeg ajalt andis tunda endast, nii et pidin üles ärkama. Hommikul oligi selline tunne, et keha on väsinud, nõrk ja energiat ei ole. Veepudeli kork oli ka uskumatult kõvasti kinni pandud.
Igastahes, mere äärde jõudes tundus, et tuleb jälle 5.7 ilm. Kuna tuul oli aga valest suunast, siis üsna pea vaikis täiesti maha ja hakkasime suuremaid purjeid rigama. Meeste esimene sõit katkestatigi ja lubati nad kaldale suuremaid purjeid valima. Samal ajal testisin oma suuremat varustust 8.6 + 113l manta + 41 S-, mis toimis vaikse tuulga hästi ja isegi natuke kui tõusis siis oli veel hea. Läksin üsna pea peale meeste heatide alustamist oma starti ootama. Selle ajaga, kui ma ootasin tõusis tuul nii megalt, et mul oli ulme ülepurjestus. Sõitsin sama varustusega, mis mehed.
Tekkis väike paanika, sest esiteks ma tundsin ennast nõrgana. Ei jaksanud õieti kaldalgi püsti seista, rääkimata suurest ülepurjestusest. Teiseks oli hirm, kuigi kõik oli tegelt kontrolli all, aga pea sees polnud valmis selliseks katsumuseks. No start oli hea, ja esimesed kaks halssi ka olin seal edasisaajate hulgas ikkagi aga kolmandas halsis tuli tugeva pagi just sel hetkel, kui hakkasin purje flippama, ühe käega sain juba poomist ja siis tõmbas mu põlvili lauale ja lõpuks vette. Sinna see finaalikoht jäi ka. Lõpetasin viiendana.
Sain teha pika pausi ja puhata. Meenus, et hotellis peaks olema glükoositablette. Isa tõi need mulle ja siis võtsin u 5 tükki sisse ja kohe oli tunda, et veri hakkas tööle ja pea oli taas terav. Tuul oli endiselt sobiv 7.1 + 100l+36 S- komplektile, millega järgmisesse starti läksingi.
Tundsin kindlalt, sest eile oli sama kama ja teadsin et kõik peaks selle kamaga toimima, väsimus oli ka kadunud, kuigi tuul langes veits. Enne starti tõusis tuul tugevasti ja 7.1 oli täpselt paras võistlemiseks. Heati sõitsid Marion Mortefon, kes kindlalt ja pikalt selle sõidu kinni pani, ja oli võitjate finaalis kolmas. Greta Benvenuti, itaallanna, kellel on küllaltki agressiivne sõidustiil ja mitmeid kordi võitjatefinaalis olnud. Marianne Kaplas, kes eestikatel head taset näitas, kiire ja kitsa halsiga. Maria Andres, kes pole veel kordagi finaalist välja jäänud v.a. 1 valestart ja vähemalt pooltel kordadel võitjate finaalis jaaa mina. Tundus, et siin polegi midagi teha.
Start oli mul hea, esimesed halsid läsime ka kindlalt järjekorras, ei olnud mingit jama märgis. Tundub, et kõige nõrgem ongi mul kolmas halss, mis on muuli all, mingis naljakas laines ja kus mul alatasa purje lappama võtab, nagu selgi korral. Õnneks sain kiirelt ülestõmbeotsast kinni ja puri jäi kätte ja edasi. Viimane halss pidi glissikas tulema, sest muidu oleks Maria mu kätte saanud, ja uskumatu, oligi glissikas ja midagi ei juhtunud. Lõpetasin jälle ulmeraske headi neljandana.
Vahepeal ikka mõtlen, et kes see inimene on, kes neid heate kokku paneb, sest meie poolfinaalis olid siis Marion Mortefon. Greta Benvenuti. Marianne Kaplas. Sarah-Quita Offringa. Karin Jaggi. Lise Vidal. Mina ja türgipliks. Korraks mõtlesin, et mul pole mõtet oma õnne testima minna, et lähen kohe luuserfinaali aga lõpuks otsustasin, et iga tehtud halss on ikkagi sammuke paremaks. Start oli hea, kuigi startisin natuke alt, ilmselt mitte piisavalt, oleks võinud veel madalamalt minna, sest naistes on ainult Sarah-Quita ja Karin Jaggi need, kes paadi juurest tulles hirmsa pidelliga kõigist mööda panevad, teised pigem kaotavad sealt. Seetõttu pole ennast sinna sättinudki. Esimese märgi juures jäin grupi keskele, igalpool, nii üleval kui all oli inimesed ja pidin alt ära laskma, et enda halss ära teha, samala ajal, kui kõrgemal mingid tibid hullu panid ja halssima hakkasid, niisiis edasi sõita ei saanud, alla keerasin niipea, kui alt vaba oli ja nägin, et mul on täpselt minu kaare jaoks aken, kust läbi sutsata ja siis viimasel hetkel Jaggi keeras oma laua vastu tuult ära ja täpselt mulle nii ette, et ma sain ta laua vööri alt läbi, aga tasakaal läks nii mul kui tal. Üldse imestan, kuidas mu esimene jalg terveks jäi. Ilmselt siis oli see juba tast möödas vms. Karjus mulle, et ma olen hull. no okei aga mul ei olnud mitte mingit muud võimalust, edasi sõites oleks mulle ikkagi sisse pandud ja seal oli ruumi, või nii ma arvasin. Sõitsin lõpus viimasena kenasti sõidu läbi ja läksin luuserfinaale ootama.
Luuserfinaali start oli hea, nii uskumatu kui see ka pole, siis oli esimeses märgis täpselt sama keiss mis enne. Naised lähevad märki mingi 3 või 4 reana, nii et kui meil oleks reeglid, siis peaks alumised enne ära laskma aga kuna meil ei ole, siis seal käib ikka korralik paugutamine. Ma ootaisin, et mul alt ja eest vabaks läheks aga samal ajal 1 tibi kes must kõrgemal oli kiirendas ennast minu laua ninast mööda, õnneks ma nägin seda ja lasin samuti alla ära, et vältida talle lihtsalt külje pealt sisse sõitmist ja siis panme vähemalt väikesema hooga kokku. Täitsa hull, ma ei kujuta ette, mis ta mõtles, et ta sõidab läbi must või? Sest ta läks nii lähedalt mu laua ninast, et ma arvan et sinna jäi mingi max 10 cm, siis, kui ma allatuult keeratud sain ja siis oligi umbes nii lähedal kõrval mul, et lauad panid külgedega kokku, tema natuke eespool kui mina. Täitsa ulme, mingi sõge pisike prantslane. No ma ei tea tõesti, kas ta üldse midagi mõtles või pani lihtsalt silmad kinni ja lootis, et läheb õnneks.
Ma olin nii närvis, õnneks sain suht kiiresti purje kätte ja panin siis edasi, sest päris kõva pagi oli ja siis on mul kiirus päris hea, järgmises märgis sulpsutati ka purjesid ja vaatasin, et ma täpselt mahun sinna vahele. juba hakkasin rõõmust rõkkama, et ollallalalla, ei olegi viimane, vaid viies, sest kolm tibi olid maas aga järgmine hetk oli laua nina sügavalt laine all ja kui purje ka samal hetkel peale tõmmata, ei ole enam kuskile sõita, kui ainult külili vette ja sealt ma enam purje kätte ei saanud. Oi ma olin niiiiiiii pettunud, et kuidas ma lihtsalt niii lolli vea tegin jälle. uskumatu no, kõik kaardid antakse kätte aga ikka mängin vales järjekorras maha.
Eilne DSQ tõmbas ka hommikul jalad alt ära, sest kui ma küsima läksin, viidates kindlale reeglile, mis ütleb, et kui keegi on 1 minuti ajal kolmnurgas, siis tuleb ikkagi tõmmata valestardi lipp üles ja start uuesti teha, aga kuna seda ei tehtud, siis on ju ainult õige, et kedagi ei olnud selles kolmnurgas, st siis mind. Pluss stardikaatrist öeldi, et ma tulin üle stardiliini, kui stardini oli 20 sekundit. Siis valeltpoolt. Nagu mida iganes!!! Ma mäletan, et 48 sekundi peal tiksusin stardiliini poole ja mõtlesin, et kuram, oleks võinud ikkagi kaugemale sõita ja lubada pikemat kiirendamise ala. Aga kuna ma polnud oma halsis kindel, siis ma igaks juhuks jätsin aega, et kui vette kukun vms. Jutt mingist 20 sekundist on täielik idiootsus. Ma ei jõuaks selle ajaga elusees stardiliinist üle sinna kohta, mida võib pidada minimaalseks kiirenduse alaks, teha halss ja tagasi kiirendada.Kui lõpuks aru saadi, millele ma viitan, siis küsiti, et kas ma tahan, et siis kogu see sõit uuesti tehtaks? mille peale ma mõtlesin, et ei hakka draamat korraldama, kuigi praegu on olukord selline, et mingit reeglit, mille alusel mind maha võeti pole olemas.
Siin video sellest nöörist, mis mulle esimesel päeval ette jäi:
Annika Valkna EST-14 